Ehitajatele valmistavad peavalu suhtlusprobleemid

Sellise tulemuseni jõudis Merko Ehituses mudelprojekteerimise arendamisega tegelev Alan Väli oma lõputöös, mille põhjal tegi ta Tallinna Tehnikakõrgkooli projektijuhi päeval ettekande. Paraku aga puudub tema kirjeldatud olukorra parandamiseks hea lahendus, kirjutas ajakiri Ehitaja.

Lepingud maandavad riske

Ehituskontserni ASi Nordecon juhatuse liikme Erkki Suuroru sõnul on ehitustööde haldamine ja sellega seotud probleemid eriti teravad, kui töö on keeruline ja ehitustegevusse on kaasatud mitu osapoolt.

Kuna enamasti on tellija eesmärk saada parim lahendus soodsaima ja samas fikseeritud lõpphinnaga, on peatöövõtja kohus kõik riskid protsessi haldamiseks kaardistada. See asetab peatöövõtjale tohutu pinge. "Lepingu iseloom määrab riskide suuruse kogu ehitustegevuse osapooltele. Fikseeritud lõpphinnaga lepingu puhul on lepinguliste riskide hindamine ja kaardistamine väga oluline. Sellisel juhul jälgiksid kõik osapooled oma riske ise ja tellija määrab mängureeglid," rääkis Suurorg.

Avatud eelarve ehk muutuva lõpphinnaga ehitusleping annab teoreetiliselt parema võimaluse osapoolte koostööks, kuna riskid on võrdsed ja eesmärk on ühtne. See tähendab, et kõik – tellija, projekteerija, omanikujärelvalve, peatöövõtja, alltöövõtjad – otsivad  insenertehnilisi lahendusi, et lõpptulemus oleks võimalikult ratsionaalne ja kasutuskuludes ökonoomne, märkis Suurorg.

Muutuva lõpphinnaga lepingu puhul on ehitusettevõtted projektipõhiselt valmis oma kogemusi ja tarkvara jagama ka teiste osapooltega. See tähendab ehituskulude ja -tulude online-ülevaadet, rahavoogu, mudelipõhiseid mahuarvutusi, ressursiplaneerimist, julgeid ja järeleproovitud tehnilisi lahendusi ning juhtimiskäsiraamatu vorme.

Operatiivne suhtlus toimub elektronposti teel

Viimasel ajal on ettevõte kasutanud mudelprojekteerimist ka olukordades, kus tellija ei ole selle peale ise varem mõelnudki. Nordeconil on olnud mitu projekti, kus selline ettevõttesisene oskusteave on olnud online-versioonis saadaval kõikidele projekti osapooltele, kes on sõlminud vastava konfidentsiaalsusleppe. "Ehitusprojektipõhist teavet saab oma partneritega vahetada operatiivselt. Üsna tavapärane on, et selleks on loodud projektipank, mis on ennekõike projektdokumentatsiooni ja muude failide, sealhulgas fotode hoiustamise koht," märkis Suurorg.

Ta lisas, et operatiivne suhtluskanal on e-kiri. "Samas olen arvamusel, et iga rakendus või ehitusjuhtimist parandav programm, mis liidab kasutuses olevaid tehnilisi programme ja üha suurenevat suhtlusvajadust, on väga teretulnud,” sõnas Suurorg.

Puudub universaalne suhtluskeskkond

Ehitusplatsil suuremaid suhtlusprobleeme Suuroru sõnul ette pole tulnud. Pigem on küsimus ühtsete suhtluskeskkondade leidmises. "Ühtset ja head keskkonda, mis hõlmaks nii suhtlust, ajagraafikuid kui ka nende jälgimist ning dokumentatsiooni praegu veel Eestis laialt kasutusele võetud ei ole,” tõdes Suurorg.

Tihti raskendab kokkulepete saavutamist ka see, kui klient, kes tellib ehitustöö kord elus, lähtub suhtlusprogrammi valikul konsultandi soovitustest ning ei ole alternatiividele avatud. Sestap on Suuroru sõnul põhiküsimus selles, kuidas parandada tervet kommunikatsiooniplatvormi, et ei tekiks möödarääkivusi. "Kuna ehitus ongi üks väga keeruline tegevus, siis on väga tähtis, et pidevalt jõutakse erimeelsustes kokkulepeteni," märkis Suurorg.

Tema sõnul on oluline, et need saaks fikseeritud ka dokumentidena. Kas tehniliste dokumentide, päevikute, protokollide digi- või tavaallkirjastamistega või hoopis näiteks mugavalt kasutatava rakenduse või vastava ühtse suhtlusprogrammi kujul. 

Probleem kimbutab ka väikeettevõtjaid

RVT Ehituse ampluaasse jäävad nii peatöövõtt kui ka projektide juhtimine. Ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad on keerukamad inseneriehitused, reoveepuhastid ja inseneritehnilised lahendused, samuti tootmishoonete ja keskuste ehitamine. Juhatuse liikme Taavo Sääritsa sõnul on tegu küll väikeettevõttega, mille kollektiivi kuulub ainult kuni kümme inimest, kuid info liikumisega seotud probleeme esineb ka neil.

Sääritsa sõnul võib katkendlik teabevool tema kogemusele tuginedes kõige valusamalt kätte maksta puhkudel, kui objektil toimuvad projekteerimine ja ehitustöö paralleelselt. "Kui mõni joonis on vigane või sellele on tellija teinud ehitustehnilised muudatused ja joonis pole jõudnud õigel hetkel õigete inimesteni, siis võib juhtuda, et juba tehtud töö tuleb ümber teha. See aga tähendab häiret ajagraafikus. Kuna tähtaegadest kinnipidamine on ehitusfirmadele elulise tähtsusega, võib selline olukord tuua väga kehvi tagajärgi,” märkis Säärits.

Teine tüüpiline murekoht on töökorraldust organiseerivad ajagraafikud. "Kui ajagraafikus tekkinud muudatus pole jõudnud alltöövõtjani, siis võib juhtuda, et ehitustegevust alustatakse näiteks valest kohast või objektil paigaldatakse esemeid vales järjekorras,” tõi Säärits näite.

Hädapärast sobib ka Dropbox

Sääritsa sõnul on RVT Ehitus kasutanud infovahetuseks Dropboxi keskkonda, mis mahutab endasse kogu projektdokumentatsiooni ja sellele on ligipääs kõigil, kellega tuleb lahendust jagada.

Samas tehakse ka koosolekuid, kus teavet vahendatakse ning objektijuhi põhiline suhtlus toimub telefoni või meili teel. "Objektijuhi igapäevane suhtlus alltöövõtjaga on väga oluline ja infot tuleb edastada kiirelt. Vajadusel saab muutustest üle rääkida ka ehitusplatsil,” märkis Säärits.

Graafikute puhul on ettevõte kasutanud Microsoft Project põhiprogrammi.  Sääritsa sõnul on paraku selle kõige suurem puudus see, et tellijal, kes igapäevaselt ehitusvaldkonnas tegev pole, ei ole programmi enda arvutis. Seetõttu tuleb sealsed materjalid konverteerida PDF formaati, mis pole aga kaugeltki nii hea tööriist. "Seetõttu on oluliselt keerukam teha nii ettepanekuid kui ka muudatusi ja kogu suhtlus kaotab oma elavuse,” tõdes Säärits. 

Uus IT-lahendus loob ehitusplatsidel korda

Ehitusplatsidel valitseva kommunikatsioonipiduri maha võtmise nimel on asunud tegutsema OÜ LeanSite, kes on tulnud välja uue IT-lahendusega, mille eesmärk on tõhustada ehitusobjektidel info liikuvust.

Ettevõtte tegevjuhi Annika Salaki sõnul võib öelda, et 90-95 protsenti kohalikest ehitusfirmadest kasutab tarkvarana Microsoft Project programmi. Kuna aga see ei suuda pakkuda toimivaid lahendusi kõikidele ehitusplatsil ilmnevatele suhtlus- ja haldusprobleemidele, tekkis soov luua integreeritud ühtne platvorm, kus kogu kommunikatsioon toimuks.

"Praegu on objektijuhide peamine töö info kogumine, selle töötlemine ja selle põhjal sobilike juhtimisotsuste tegemine. Koos uue lahendusega kaasneksid ka efektiivsemad otsused ja põhienergia läheks info kogumise asemel tööde sisulisele poolele,” selgitas Salak.

Idee võrsus isiklikust kogemusest

Olles ka ise ehitusel töötanud, teab Salak, kuivõrd lünklik võib olla kogu sealne teabevahetus. Ta tõi näite, et kui alltöövõtja deklareerib, et on lõpetanud kindlaks kuupäevaks töö, jookseb objektijuht üheksandale korrusele tehtud töid kontrollima. "Tuleb ette, et ta avastab mingid probleemid. Edasi teeb ta sündmuskohast pildid ja kannab vastavad märkmed paberkandjal olevasse märkmikusse. Ülevaatliku teabe edastab objektijuht alltöövõtjale, kes siis neid probleeme lahendama hakkab," kirjeldas Salak.

Sarnaselt toimub suhtlus alltöövõtja ja objektijuhi vahel. "See on ajamahukas ja palju infot võib kaduma minna,” sõnas Salak.

Killustatud ja katkendlik infovool pärsib kogu ehitustegevust. Eri lahenduste kokkukuhjamine probleeme paraku ei likvideeri. "Teave liigub osapoolte vahel peamiselt telefoni teel. Juhul kui on tarvis jätta vestlusest maha digitaalne märge võimalike vaidluste puhuks, siis kasutatakse elektronposti."

Ülesvõtted ehitusplatsilt tehakse nutitelefoni või fotoaparaadiga. Pildid laaditakse hiljem arvutisse ning edastatakse samuti e-kirja teel. Koosolekuid ja protokolle puudutav teave on eraldi infokandjal kas Excelis või Wordis.

Arendustegevus lähtub tööolustikust

Toote algidee hakkas ettevõtte juhatuse liikme Ergo Pikase peas idanema juba õpingute ajal Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Hilisemate magirstirõpingute käigus Iisraeli Tehnikainstituudis valmis toote prototüüp. "Testisime seda kahel ehitusplatsil ja objektijuhid jäid väga rahule ning viitasid, et antud lahendusega suudaks üks objektijuht hallata rohkemat tööd,” märkis Pikas.

Kokku on lahenduse väljatöötamiseks kulunud neli-viis aastat, viimased viis-kuus kuud sellest tarkvara arendamiseks. "Lahendus on läbinud eri etapid ja nüüdseks oleme sealmaal, et esimesed ettevõtted testivad ja katsetavad meie toodet,” märkis Pikas.

Tootearenduse seisukohalt on hoolitsetud selle eest, et hoida lahendus võimalikult sarnane reaalsele tööolustikule. "Graafikud ja kommunikatsioon on jäänud oma olemuselt samaks, kuid koondunud ühistele alustele. Senisest rohkem rõhku on pandud tööülesannete visualiseerimisele ja kavandamisele, kuna need on objektijuhi igapäevatöös olulisel kohal,” rääkis Pikas.

Eesti väiksuse tõttu pole mõtet üksnes kohalikule turule keskenduda. Samas on Salaku sõnul Eesti hea hüppelaud, kus alustada ja teha esimesed toote testimised. Praegu käivadki OÜ-l LeanSite läbirääkimised firmadega, kes on kümne suurima kohaliku ettevõtte hulgas. Samas on huviliste seas ka väikeseid ja spetsiifilise suunitlusega ettevõtteid, näiteks reustareerimisega tegelevad ehitusettevõtted. "Võib öelda, et meie klientuur on seinast seina,” rääkis Salak. Positiivne on tema hinnangul see, et peake ehitusfirmade on lahenduse potentsiaali tähele pannud ka teedeehitajad.